Publicēts: 2024-07-12

5 probleemi juhtmevabade kõlaritega

Juhtmevabad kõlarid on suurepärased, kui soovid muuta spontaanse peo või väljasõidu loodusesse veel lõbusamaks ja aktiivsemaks. Selle saab mugavalt kotti pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema, kas sihtkohas on elekter või mitte. Väikesed ja võimsad seadmed mängivad sinu lemmikmuusikat probleemivabalt telefonist või sülearvutist ilma igasuguste juhtmeteta. Kui aga juhtmeta kõlar ühtäkki ei tööta enam nii, nagu peaks, siis raugeb tants ja trall sama kiiresti, kui see algas. Sellest artiklist saad teada, mida teha, kui juhtmevaba kõlar keeldub kangekaelselt koostööst. 

5 juhtmevabade kõlarite puhul kõige sagedamini esinevat probleemi

1. Ebapiisav helitugevus

Liiga vaikne heli on kaasaskantavate kõlarite puhul üsna tavaline viga. Kõlari helitugevuse määrab ära selle tööks vajalik võimsus. Kõlarit ostes pööra tähelepanu selle väljundvõimsusele (vattides). See näitaja on seotud helirõhuga detsibellides ehk helitugevusega. Näiteks 15–20 vatti annab helitugevuseks 80 dB, mis on piisav, et õues muusikat kuulata.

Kõlarite tundlikkust saad kontrollida tasuta tarkvara HOLMImpulse abil. See tarkvara suudab anda kõlari kohta väga spetsiifilist teavet, näiteks sagedusreaktsiooni, impulssvastuse ja muud.

2. Nõrk Bluetooth-ühendus 

Kaasaskantav kõlar, mis ei suuda luua stabiilset ühendust, ei ole just liiga otstarbekas. Nõrk ühendus on üks levinumaid Bluetooth-kõlarite hädasid, mis väljendub selles, et ühendus nutiseadme ja kõlari vahel sageli lihtsalt kaob. Kõlarit ostes pööra tähelepanu sellele märgitud Bluetoothi signaali ulatusele, sest vahemaa täpne järgimine võib mõnikord ebastabiilse ühenduse probleemi lahendada. 

Veel saad oma Bluetooth-seadmete jälgimiseks ja nende signaalitugevuse määramiseks laadida tasuta alla tarkvara Bennett.

3. Kõlar katkestab telefonikõne ajal ühenduse

Kas oled kunagi püüdnud vastata telefonikõnele, kasutades juhtmevaba kõlarit, kuid kõlar lihtsalt katkestab ühenduse? Asi ei ole selles, et seade oleks liiga häbelik – vahel on süüdi nutitelefoni tarkvara ja selle uuendamine võib lahendada Bluetooth-ühenduse probleemid. 

4. Puudulik sagedusvahemik

Veel üks aspekt, mis näitab heli kvaliteeti, on sagedusvahemik. Inimese kõrv suudab eristada helisid vahemikus 20 Hz kuni 20 000 Hz. Juhtmevabade kõlarite sagedusvahemik on tavaliselt 120 Hz kuni 22 000 Hz. Mida suurem on kõlaril näidatud sagedusvahemik, seda nauditavam on sellega muusikat kuulata. Kui aga kõlar töötab liiga kõrgel või madalal sagedusel, siis ei ole võimalik sellest tulevaid helisid täielikult kuulda. Mõnikord kostab kõlarist undamist, staatilist heli või kaja. Kui tunned, et sagedusvahemikuga esineb probleeme, on kõige parem lasta seadet kontrollida volitatud teeninduse tehnikul.

5. Kummaline müra

Kui kõlarist kostab krõbinat, on tõenäoliselt mõni osa paigast nihkunud. See võib olla tootmisdefekt või mehaaniline kahjustus, kui kõlar on näiteks maha kukkunud. Ka sel juhul on kõige kindlam otsida asjatundlikku abi remonditöökojast. 

Mida teha, kui juhtmevaba kõlariga esineb sageli probleeme

Ära lase tehnilistel jamadel oma muusika kuulamist mõjutada – kui kaasaskantav kõlar pidevalt lahti ühendub, heli moonutab või ei ole piisavalt võimas, pöördu volitatud teeninduse poole, kus asjatundlikud tehnikud teevad vajaliku kontrolli ja parandavad seadme, kasutades tootja sertifitseeritud varuosi. Rikkis seadme võid tuua TSC teeninduskeskusesse, saata kulleriga või pakiautomaadi kaudu